MUSE, Beach House & KVELERTAK (Hove festival 2010)

Sai üle pika aja konsal käidud, tegu Arendalis (Norras) toimuva festivaliga HOVE . Sellel aastal toimus festival neljandat korda . Päeva peaesinejaks oli “MUSE”, band millest ma enne suuremat ei teadnud/pidanud, aga nende live oli võimas. Laval on meestel särtsu ja energiat, mis stuudio lugudest välja ei paista. Festivali toimumise paik on tegelikult saarel ja sinna saamiseks tuleb esmalt sõita pisikese praamiga ja siis bussiga (ca 45min-1h). Ala kus festival toimub on päris suur ja ümbritsetud kämpingutest, ühelt poolt piiratud merega ja superilusa kaljuse rannaga.

Sellel aastal oli kokku 6 erinevat lava ja lisaks palju pisemaid baare ja telke. Mõnes mõttes meenutab natuke meie Õllesmummerit, ainult mastaabid on veel suuremad. Festivali toimumispaika jõudsime umbes  kella viie paiku, vahetasime piletid käepaelte vastu ja läbisime turvakontrolli kadalipu. Pealava juurde jõudsime just ajaks kui KVELERTAK (uus Norra metal band,  kes hiljuti andis välja oma esimese albumi) hakkas lõpetama. Kuulsin 4 viimast lugu. Pole nende kohta paha sõna öelda, kuigi minu norra keel on kaugelt liiga kesine, et nende laulu sõnadest aru saada.

KVELERTAK – MJØD

Pärast Kvelertak’i esinemist avastasime niisama ümbrust ja sõime õhtust, siis seadsime sammud Amfi lava juurde kus esines  Beach House. Ma ei ole küll eriline indi fänn, aga see band on täitsa nauditava ja omanäoline, selline unistav –unelev muusika, mis sõltuvalt tujujust ja meeleolust kas läheb peale või ei lähe. Beach House – Walk in the Park .

Peale Beach House’i oli toit kõhus juba veidi allapoole vajunud ja aeg pealava juurde tagasi minna, kus siis õhtu naelaks MUSE. Nende live jätti päris sügava mulje, nii kõrge muusikalise taseme kui ka kogu sinnajuurde käiva tulevärgi pärast (väga nauditav valgus-show koos laserite, suurte ekraanide ja kõige muuga). Esitlusele tuli ka nende värskeim lugu uue Twilight Saga filmi soudtrackilt – Neutron Star Collision (Love Is Forever) . MUSE live vältas pisikese pausiga pea poolteist tundi ja selle lõpuks olid kõrvad hellad, tuju super ja jalad väsinud.

Kontserdipaigast  ärasaamine ei osutunud sugugi lihtsaks. Korraldajad olid rahvahulka veidi alahinnanud ( sel õhtul oli seal väidetavalt üle 20 tuhande inimese), kuigi suur osa inimesi suundus kämpingutesse venis bussi ootavate inimeste saba peagi meeletult pikaks. Tuli oodata pea tund enne kui õnnestus ennast bussi suruda mis tagasiviiva praami juurde sõitis. Nii venis trip üle kahe tunni pikaks ja sain magama alles kella kahe paiku (järgmine päev muidugi tavaline tööpäev). Jättes transpordi mured kõrvale oli üritus väga hästi korraldatud ja nüüd veidi muljeid jahtuda lasknud julgen MUSE live’i kindlasti soovitada ka neile, kes muidu selle bandi väga suured fännid polegi.