Mängu tootjaks on Robot Invaider, piske mängustuudio Silicon Valley’s, kellel huvi mängude tegemise vastu, soovitan kindlasti lugeda nende blogi kus on mängude arendajatele mõndagi kasulikku. Näiteks kirjutavad mängu loojad miks nende mäng on tasuta. Mida lõpu poole seda raskemaks mäng muutub ja kes tahavad viimaseid leveleid lahti lukustada peavad tõsiselt osavad olema (samas võib aga leveleid lahti lukustada ka paari päris dollari eest. Siiski on võimalik kogu mäng läbi teha ilma päris raha maksmata. Lähemalt loe nende blogi postitusest: Pay by Numbers 

Mängu saab tasuta alla laadida android marketist:
Nõutud on android ver 2.2 või uuem.

Robot Invaider blog

Mulle meeldib kontseptsioon, et tablett on lihtsalt kasutatav tavalise läpakana, sellel konkreetsel mudelil on siis klaveri sees lisaaku. Olen erinevaid tableteid näppinud ja ütlen ausalt, et lahedad vidinad veebis surfamiseks, mängimiseks ja eraamatute lugemiseks, aga trükkida nendega normaalselt ei saa, veel vähem telefoniga, mul on telefonis wp app, millega ma saaksin blogida, aga 6 kuu jooksul pole ma seda rohkem kasutanud kui esimeseks test postituseks mille ka hiljem kustutasin.
Millestki ajuvabast ka. Mulle meeldib kiiksuga pilte koguda ja selleks kasutan uut lahedat google chrome browseriga töötavat vidinat gimmebar (gimmebar.com) – kel huvi võib piiluda siia.  Gimme bar Extensioni google chrome browserile saab Crome’i uuest veebipoest tasuta.

Facebook appi “Kollane lint” leiad siit. Presidendi üleskutset saad lugeda siit.
Loodame, et olukord peatselt laheneb ja röövitud kaasmaalased saavad tagasi koju.

Api profiilileht facebookis

Facebook põhist audentimist kasutan ma muuhulgas imdb.com , chess.com, netvibes.com aga kodumaistest lehtedest näiteks pixel.ee lehel. Lisaks mugavale logimisele annab fb tugevalt plusse registreerumisel uutele lehtedele, sest registreeruja ei pea täitma välju nimi, email, ämma koera vanus, vaid need saab facebook’ist otse üle kanda.

One ring to rule them all.

Siia lõppu aga midagi hoopis muud. Üks lahe kodumaine paroodia via youtube:

Kodanikualgatuse Teeme Ära 2008. aasta prügikoristusaktsiooni ja 2009. aasta mõttetalgute järel jõuti 2010. aastal üle-eestilise talgupäeva formaadini. Talgupäeva peamiseks tunnuseks on see, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. (Talgupäevade tutvustus )

Tule talgutele, leiad armastuse … töö … raha … elu … või kivi!

Teeme Ära koduleht: http://www.teemeara.ee
Facebooki leht: http://www.facebook.com/teemeara/
Facebooki appi: http://apps.facebook.com/teemeara/
Twitteri konto: http://twitter.com/teemearayoutube
Videod youtubes: http://www.youtube.com/teemearatalgupaev

Artikkel on adekvaatne, aga pean siiski vajalikuks kommenteerida ja välja tuua mõned kitsaskohad, järgnevast arusaamiseks soovitan enne viidatud artikli mõttega läbi lugeda.

Kõige olulisem valupunkt on 5% valimiskünnis ja lihtmandaat üksikkandidaadile. Vastavalt Eestis kehtivale valmisseadusele peab üksikkandidaat saama oma piirkonnas hääli vastavalt piirkonnale jagatud kohtadele ja valijate koguarvule. Nagu artikli näitest lähtub, kui ringkonnas on 30 000 valijat ja ringkonnale kuulub 6 kohta riigikogus, peaks saama üksikkandidaat 5000 häält või rohkem (seda ei juhtu kunagi). Samas kui erakond kandideerib samas ringkonnas 8 inimesega kelle häälte kogusumma ületab 5000 saavad nad 1 koha ja enim hääli saanu sellest ringkonnast saab riigikokku. Veelgi lihtsustatult, üksikkandidaat kes saab 4500 häält ei osutu valituks. Erakonna nimekirjas kandideerinu kes saab 2000 häält osutub valituks, kuna tema häältele summeerub teiste samas erakonnas ja piirkonnas kandideerinute hääled (näiteks 2000 + 1000 + 800 + 600 + 400 + 200 = 5000). Mis juhtub nende 4500 häälega mis anti üksikkandidaadile – need ei lähe arvesse, ehk võrduvad sisuliselt mitte hääletamisega, aga selle juurde veel hiljem tagasi). Tegelikult on süsteem veelgi anomaalsem, sest 5000 piir ei kehti erakonnale, kui piirkonnas läheb kaduma piisavalt palju hääli (hääled üksikkandidaatidele ja erakondadele, kes üleriigilises tulemuses ei ületa 5% künnist, siis võib erakond saada koha ka piirkonnast riigikokku ka kogusummas väiksema häältearvuga kui 4500, matemaatiliselt igatahes on see võimalik, ei oska hetkel öelda, kas seda reaalselt juhtunud on). 5% künnisest erakonnale. Kui pisike erakond saab üle riigi 4% häältest, mis loogiliselt peaks andma neile 4 kohta riigikogus, siis tegelikult saavad nad 0 kohta, see on lihte, samas jällegi kõigi inimeste hääled nende poolt lähevad kaduma). Sellise valimissüsteemi tulemusena läheb kaduma hinnanguliselt 10-15% kõikidest valijate häältest. Lihtne loogika ütleb, et 15% häältest peaks võrduma 15 kohta riigikogus. Mis nendest kohtadest siis saab? Need kohad jagatakse erakondade vahel proportsioonis valimistulemusega. Lihtsustatult. Kui 15% häältest läheb “kaduma” siis nendest 15 kohast saaks erakond kes kogub valimistel 40% häältest 6 lisakohta, antud näites siis 46 kohta. Need kuus kohta tulevad juurde inimeste häältest kes antud erakonda ei poolda. Lihtne näide. Eeldame, et inimene valib üksikkandidaadi, kes lubab et Eestisse kunagi tuumajaama ei ehitata, üksikkandidaat ei ületa künnist ja inimene tegelikult toetab valimised võitvat erakonda, kelle lubadus on näiteks ehitada aastaks 2020 Eestisse tuumajaam. Absurd?

Tegelikult muidugi, inimeste hääli ei tõsteta kuhugi ringi. Kui 15% kohtadest jäävad vabaks, siis ega mingit muud loogikat nende jagamiseks olla saagi. Probleem süsteemis on pigem see, et niipalju hääli läheb kaduma. Need 15% hääle andjatest tegelikult otsustavad täpselt samapalju kui inimesed kes üldse ei vali (st. et igal häälel ei ole jõudu, väga paljudel häältel ei ole jõudu). Peale selle, viib see reaalse arvu inimesi, kes tegelikult parlamenti valisid alla. Kui valimisõiguslikke on X arv, valima läheb Y arv ja nendest on Z arv kelle hääl tegelikult ei loe, kui suur osa inimesi siis tegelikult parlamendi koosseisu määravad (ca 30% kõigist valimisõiguslikest) ? Inimene kes ei lähe valima peaks ka endale aru andma, et tegelikult toetab ta sellega valimiste võitjat, lihtsalt see võitja otsustatakse tema eest ära. Mitte valima minemine võrdub süsteemis hääle andmisega mitte künnist ületavale erakonnale või kandidaadile). Siit võimendub probleem ja tekib küsimus, miks valima minna, äkki mu hääl ei maksa midagi …

Eesti valimissüsteem on väikeriigi kohta liiga keeruline, mida väiksem on riik seda lihtsam on otsedemokraatiat rakendada (näiteks Šveits), meil on see küll kahjuks vastupidi. Kõige lihtsam oleks 5% künnist tuua allapoole ja muuta valemit millega üksikkandidaadid riigikokku pääseks.peaks veel küsima, kas nii väike riik nagu Eesti vajab valimisringkondi. Muu maailma võrdes, meie väiksust vaadates, võiks vabalt ringkonnad ära kaotada, iga inimene saaks valida kandidaati kes talle meeldiks. Põhjus miks Eesti valimissüsteemi ei muudeta on muidugi pragmaatiline, see on suurematele erakondadele kasulik ja neil ei ole mingit huvi selle muutmist algatada.

Loodan, et äkki kellelegi on minu kirjutatust kasu. Kõigil kes pole veel valinud (mina hääletasin juba e-valimiste esimesel päeval), soovitan kindlasti valima minna. Lihtsalt peale selle, et sa tead, kelle poolt hääletada tahad, tuleks selgeks teha ka süsteem, kuidas sinu antud hääl tegelikult arvesse läheb.

Viited:

Kuidas toimib Eesti valimissüsteem
Valimissüsteem ja Riigikogu koosseis
Majoritaarne valimissüsteem – Wikipedia
www.valimised.ee

ps. kui siin on sisulisi vigu, palun kindlasti kommentaarides teada anda.

Kuigi tegu on draamaga, vahest isegi melodraamaga, leiab sealt küllaga musta huumorit ja satiiri. Teema on tõsine ja mõtlemapanev, sündmuste kulg on traagiline, ometi ei jäänud peale etendust mingit ängi ega rõhuvat tunnet. Need 2 tunnikest vonKrahlis olid, kas nüüd just puhas kunst, aga mõnus, värskendav vaheldus ja kindlasti nauditav teatrielamus. Selle blogiposti pealkirjast ei tasu ettenduse kohta järeldusi teha, need kes tüki ära vaatavad, saavad aru.

Hedda Gabler tulistab Von Krahli teatris topelt (EPL)

Edda Gabler – vonKrahl.Teater

Tehnilisest küljest köitis minu tähelepanu kohe help.ee veebilehel olev “Veremeeter“. Tegu on laheda wordpressi pluginaga, mis annab ülevaate verekeskuse verevarude hetkeseisust. Iga blogipidaja kelle veebipäevik jookseb wordpress platvormil saab selle endale installida ja sellega doonurlusele tiba abiks olla. ka minu blogis on veremeeter ilusti olemas (näed seda paremas tulbas). Plugina installimine on imelihtne, infot selle kohta leiab siit .

Help.ee on olemas ka facebookis. Lehe tegijad panevad sotsiaalvõrgustikule päris suurt rõhku. Selle blogiposti kirjutamise hetkel on facebooki lehel juba üle 3500 fänni, et sõnum veelgi paremini leviks on facebookis kampaania, kus inimesed saavad oma profiilipildile panna pisikese help.ee logo. Siinkohal leidsin ka ise võimaluse natuke abiks olla ja aitasin meisterdada pisikese vidina, mis inimese facebooki profiilipildile logo peale kleebib ja uue pildi facebooki kasutaja fotode alla salvestab. Help.ee Abimees asub siin , neile kes soovivad päris uut profiilipilti on olemas ka võimalus laadida uus foto arvutist. Esimese 24 tunniga on seda appit kasutanud juba üle 200 inimese.

Kui oled turundusinimene, ettevõtja, it guru või lihtsalt tunned, et tahaksid ka help.ee projektis kaasa lüüa, siis info selle kohta kuidas saaksid aidata leiad siit. Kõiki blogipidajaid kutsuks üles oma blogis sellest toredast algatusest kirjutama ja lehte sõpradega jagama. Help.ee – aitamine on elustiil.

Valige keda tahes, maapealset paradiisi ei saabu ja isegi kui üks erakond saaks 51 kohta riigikogus ei suudaks nad enamusi oma lubadustest täita, nujah, see muudab kogu selle protsessi klounaadiks ja käib paratamatult demokraatiaga kaasas (minu isklik ja erapoolik arvamus).

Mina jälgin hoopis üht teist debatti pinevalt. Mis siis saab pri.ee domeenidega. E-riik, E-valimised, E-kodanikule üks domeen ka paluks? Mina ostsin .com domeeni pri.ee asemele (3 korda odavam kui .ee). Hr. Partsi ministeeriumi all läbiviidud domeenireform on ikkagi absurdum kuubis. Eesti Interneti SA (eestiinternet.ee) on tuulde loopinud mõned miljonid ja läbikukutanud kogu reformi. Toetan igati MTÜ Eesti Interneti Kogukond lahingut lauslolluse vast (kogukond.org). Miks pri.ee tasuliseks muutmine on lauslollus? Vastus on lihtne, pri.ee ei ole esimese astme domeen vaid alamdomeen, selle väärtus seega ei saa olla võrdne .ee domeeniga. Teisalt on mõeldud pri.ee eraisikutele (sh. õpilased ja tudengid, kellel huvi it vallas kodulehega katsetada või oma õppematejale netti riputada).  Kui me muudame pri.ee eraisikutele tasuliseks (nagu nüüd juhtunud on), siis lihtsalt see võimalus kaob paljude jaoks ära (20 euri on ikkagi arvestatav raha),  see ei ole kuidagi innovaatiline ega e-riigile kohane teguviis. Selle vastu, et .ee on tasuline firmadele, kes kasutavad domeeni kommertseesmärgil ei ole mul midagi (kuigi jah, hind on küsitav, .ee ei tohiks olla niipalju kallim .eu ja .com domeenist), siinkohal ei tasuks ka rõhuda majanduslikule küljele. Domeenireform ja Eesti Interneti SA ei peagi olema isemajandav, tegu on pigem ikkagi infrastruktuuri küsimusega ja võimaluste andmisega kõigile e. kui me tahame rõhuda innovaatilisusele ja olla e-riik, siis peaks me mõtlema ka sellele, et igaühel oleks võimalus.

Miks ükski erakond ei räägi enne valimisi .ee domeenidest ja domeenireformist? Mõned hääled saaks mõistliku jutuga kindlasti juurde (näiteks minu oma).

Lingid:
Tele2 Eesti Loosi tahtel võtab oma sõbrad kaasa ja naudib eksklusiivset õhtusööki restoranis Tchaikovsky kasutaja nimega Frii Zuurikas!

Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides